Meie suhted Haapsalu jahtklubiga on keerulised.
Enne 2003 a opereeris AS Haapsalu Jahtklubi AS-ile Lääne Kalur kuuluvat Haapsalu jahisadamat, kuid tegi seda viletsalt ja väikelaevu ohtu seades. Haapsalu jahisadamast sai seepeale Suur Holmi sadam ja jahtklubi jäi oma sadamata klubiks.
2004 a üritas AS Haapsalu Jahtklubi müüa Suur Holmi sadamale betoonist püsikaid, mis ei olnud nende oma ning mis on niigi meie oma.Kai on tuntud Haapsalu külaliskai nime all, asetseb Suur Holmi sadama akvatooriumis ning tema eest sooviti miljon EEK.
Mitteostmisel ähvardati meid probleemidega , mis peatselt ka saabusid. Kahjuks ühinesid selle kai ebaseadusliku müügisooviga ka mitmed Haapsalu purjetajad, kes solidaarsusest väljapressijatega lahkusid Suur Holmi sadama kai äärest, kus nad aastaid seisnud olid ning asusid Suur Holmi sadamat ründama mitmete valeväidetega.
Hilisem Haapsalu jahtklubi kommodoor Aivar Reivik palus talle pakutud jõulurahu asemel poliitikutelt sulaselgelt "juba käivitatud poliitiliste protsesside jätkumist."
Käivitatud poliitiliste protsesside hulka kuulus Suur Holmi sadama akvatooriumi vähendamine, mis paraku ei õnnestunud. Poliitiliste protsesside hulka kuulus ka riikliku navigatsiooniinfo võltsimine, Suur Holmi sadama merekoordinaatide vääasetus Haapsalu jahtklubi ette, Suur Holmi sadama külastatavuse statistika võltsimine ja selle omistamine jahtklubile jne.
Mis kõige tülgastavam: Suur Holmi sadamalt hakati nõudma läbipääsu rahvusvahelisele piiripunktile, mis justkui asetseks jahtklubis ja mida Suur Holmi sadam justkui takistab. Veeteede Ameti juhitud riiklik komisjon tuligi ja "tuvastas" olematu piiripunkti olemasolu. Sellist piiripunkti pole aga kunagi olnud ei jahtklubis ega ka Suur Holmi sadamas. Ei ole praegu, ega saa kunagi olema.
Võltspiiripunkti kohta valetati koguni kohtule, kus Suur Holmi sadam omi õigusi ligi kahe aasta jooksul kaitses. Selgus, et Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumiga ühinenud Eesti Vabariik kas ei tea või ei taha teada, kus asub või asus nende rahvusvaheline piiripunkt.
Eesti Vabariigi piiripunktidega manipuleerimine peaks olema võrdsustatud riigireetmisega. Kohtupidamise käigus vastavate seaduste muutmine peaks olema lubamatu.Aga ei ole.
Tänaseks päevaks on Haapsalu jahtklubi saanud endale tõepoolest oma sadama, Veskiviigi sadama ning katsed Suur Holmi sadamale midagi vägisi müüa või meie sadamat odavalt üles osta on õnneks lõppenud. Rahvusvahelise piiripunkti olemasolu Hhaapsalu jahtklubis ei leidnud kohtus kinnitust.
Uue, Veskiviigi jahisadama sadamavaldaja on asunud poliitiliste meetodite asemel täitma talle Sadamaseadusega pandud kohustust ning korrastama ja tähistama oma sadama sissesõiduteed, mida Suur Holmi sadam oma akvatooriumis juba ammu teinud.
Me soovime küll uuele sadamale edu ja Haapsalu jahtklubile poliitiliselt neutraalset järelkasvu, kuid loodame, et see on siis nüüd igati mõistetav, miks meie omavahelised suhted keerulised ja mitte just kõige paremad on.
